Kuidas muuta lähetus seikluseks?

Väga tihti ma juba nähtud sihtkohtadesse ei naase. Pikalt oli minu prioriteediks külastada võimalikult palju “uusi riike” – võõraid maid, kus varem polnud käinud. Aastatega on aga reisid muutunud tihedamaks ja esialgne eesmärk suuresti hääbunud. Riiginimede maha tõmbamise asemel olen varasemast rohkem hakanud pidevast liikumisest teistsugust eesmärki otsima.

Eelmisel talvel osalesin Armeenias ühel koolitusel. Sinna lennates ei osanud arvatagi, et lähiaastatel Kaukaasiasse tagasi lähen – ja veel tööasjus! Tegelikkuses jäin ma aga koolitust korraldavale organisatsioonile alustava ettevõtjana silma ning eelmisel kevadel algas meie koostöö. Sel aastal sõitsin tagasi Jerevani, kandes juba uut rolli. Kuigi seekord oli minimalistliku matkavarustuse asemel kotti pakitud lausa sülearvuti ja paar esinduslikumat kleiti, siis enda rahutule loomusele vastu ei saa – mõtlesin iga hinna eest välja viise, kuidas aega võimalikult efektiivselt ära kasutada. Panen enda nipid ka siia kirja – ehk lubavad need kellelgi teiselgi lähetusest maksimumi võtta.

1. Vara üles, hilja voodi –  varahommikud ja hilisõhtud on ebatavaline aeg linna ja ümbritseva avastamiseks. Muuseumid, kohvikud ja poed ei pruugi küll lahti olla, kuid see annabki võimaluse näha sihtkohta hoopis teise nurga alt. Off-hours jalutuskäigud annavad võimaluse näha ilusa turismi-fassaadi taha ning tajuda igapäevaelu veidi teravamalt. 

Armeenia17-60
Varahommikune jalutuskäik sudu alla mattunud Jerevani kõrvaltänavatel

2. Off-track – see ei vaja ilmselt mitmekordset mainimist, ent iseenesest mõistetavalt pakuvad maailma linnad endas lisaks ametlikele turismisihtkohtadele veel palju põnevat. Kesklinna peatänavatelt kvartali võrra välja astudes on tihti juba näha, kuidas muutub nii arhitektuur, korrashoid kui elanikkond. Mis peitub säravate kulisside taga, võib esialgu tunduda ehmatav või ebaturvaline, kuid tegelikult on see justnimelt palju räägitud p ä r i s  e l u. Ma ütlen täitsa ausalt – mind huvitab kaootiline ja nädal aega pesemata p ä r i s  e l u  palju rohkem kui punased kahekordsed bussid ja mikrofoniga giid. 

3. Lisapäevad – tegelikult olen varemgi käinud erinevatel konverentsidel, koolitustel ja kohtumistel, ka enne mainitud koostööd armeenlastega. Üks asi, mis on ühendanud iga ametlikus vormis rahvusvahelist kohtumist – reisimiseks on lubatud eraldi lisapäevad. Kuigi need on reeglina minimaalsed, on isegi 1-2 päeva jooksul võimalik natukene riigis ringi vaadata ja kogeda elu ka väljaspool konverentsiruumi. Ühe päeva jooksul on võimalik külastada naaberlinna, minna automatkale, külastada kohalike seas populaarseid ajaveetmise kohti. Õnneks oskavad võõrustajad pea alati jagada soovitusi huvitavate alternatiivsete vaatamisväärsuste osas.

Armeenia17-87
Võimalus vaba päeva sisustada – suusakuurort Kaukaasia mäestikus

4. Reisid hostelist – siinkohal on tegu minu viimaste aastate suurima meelemuutusega. Vaatamata valitsevale online-reisimise ajastule, on asju, mida internetist ei saa. Majutuskohad omavad tihti siseinfot ja tutvusi, mis lubavad neil oma külalistele suurepäraseid päevareise pakkuda. Minu viimane hostel Jerevanis seda tegigi – 8-tunnise automatka eest maksime väikese seltskonnaga igaüks 8€. Tuli välja, et hosteli omanik haldas muuhulgas ka suurt taksofirmat ja pakkus meile sõbrahinnaga kõikide mugavustega autot koos giidi ja reisiplaaniga. Kui oleksin ise üritanud seda reisi kokku panna, oleksime kindlasti mitmekordse hinnaga pidanud leppima.

5. Huvitavad vahemaandumised – Eestist lendamise võlude ja valude hulka kuulub väike otselendude valik. Kesk-Euroopast kaugemale lendamiseks peab üldjuhul kuskil ümber istuma, vahel suisa mitu korda. Kui paljud üritavad enda lende organiseerida nii kompaktselt kui võimalik, siis minule väga meeldivad erinevad pikad ümberistumised! 7-tunnine paus Kiievis? Miks mitte! 3 päeva Düsseldorfis? Jah, saangi oma lapsepõlvekodu külastada! Lendan Tbilisisse ja sealt sõidan rongiga edasi? Hea meelega! Ühe reisi jooksul mitme riigi – olgugi, et põgus – külastamine teeb mind alati rõõmsaks. See aga viibki meid järgmise punktini…

Armeenia17-280
Platskart vagun Trans-Kaukaasia rongis

6. Öörongid – minu vaieldamatu lemmik transpordivahend! Nõuka-aegsed öörongid, mis endiselt Ida-Euroopa ja Aasia vahel reisijaid veavad, on küll loksuvad, lärmakad ja lehkavad kütuse järgi, kuid ajakasutuse poolest on nad endiselt ääretult efektiivsed. Kui mul on valida, kas heita õhtul rongis magama, ärgata hommikul uues riigis ja minna seda koheselt avastama või loksuda terve päevavalguse aeg liiklusvahendis, jõuda kohale hilisõhtul ning lugeda päev lõpetatuks, siis eelistan kindlasti esimest varianti. Lisaks ajalisele kokkuhoiule, on rongid üldjuhul ka alternatiividest odavamad ja pakuvad ehedat lisaväärtust – sõita nostalgiaküllaselt mööda maad, kaaslasteks vaid kohalikud. Tänu öisele transpordile on võimalik reisimiseks mõeldud päevast aega aga juba millegi muu jaoks kasutada. 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s