Vastuoluline, samas meeldivalt vennalik Jerevan

Kui Eestis hakkas juba kevad kätte jõudma, siis Armeenia oli selles osas pigem pettumust valmistav. Õigemini, riik ise oli päikseline ja kevadine. Jerevan asub aga mägede vahelises orus, justkui kausi põhjas. Veekogude tõttu on mägistes piirkondades linnad tihti just orgudesse rajatud, kuid pärast suurt urbaniseerumist on see hakanud enesega teatud ebamugavusi kaasa tooma. Nimelt jäävad madalrõhkkonna tõttu pilved mäetippude vahele justkui kinni ning võivad sealt liikuda alles pika aja pärast. Seisev, “surnud” õhk kogub enesesse aga meeletult autodest ja tööstustest tekkivaid heitgaase, mis tekitab läppunud sudu üle linna.

Mina viibisin sel korral Jerevanis ligi kaks nädalat ja nägin alles viimasel päeval sudu tõusvat ning päikesele selges taevas teed tegemas. Kohalikud olid seda aga kannatanud juba üle poole aasta.

Armeenia17-61
Iga varahommik Jerevanis – nähtavus on umbes 10 meetrit enda ette. Õhk on suitsune ja must, hingata on halb. Samas hommikuvaikus ja ärkav linn korvavad kõik ebamugavused.

Kui veidi ebaõnnestunud ilm välja arvata, oli Armeenias viibimine taaskord väga meeldiv. Andis tunda, et viimasest külastusest polnud palju möödas – lennujaama jõudes hakkasin vene keeles taksojuhtidega maid jagama ning neid hotelli juhatama. Tõesõna, mu vene keele oskus on paari aastaga nullist üsna arvestatavale tasemele jõudnud. Vot, mis reisimine võib teha.

Samuti võtsin oma Eesti poistel kraest kinni ja viisin neid kesklinna, ulitsa Moskvyani parimasse kiirtoidukohta. Lähis-Idast pärit shawarmad maitsesid endiselt imeliselt ning isegi näljased poisid pidid ägisedes wrapi lõpud ära viskama. 1€ eest elamusi kui palju.

Armeenia rahaühik on dram ehk AMD. 1€ eest saab ligikaudu 500 drami, samas on ka euro ise kõrgelt hinnas ning mitteametlikes kohtades saab vajadusel eurodes tasuda. Üldine hinnatase on seal täna veel madal. Kesklinna piires taksosõit (ca 5km või 20 min) on fikseeritult 600 drami. Tähtis on lihtsalt leida töötava taksomeetriga auto.
Toit maksab poes vähe, põhimõtteliselt kõike on võimalik alla 800 drami osta. Ainult läänest imporditud kaup on kallis, nagu ikka. Hinnatud Armeenia veini saab toidupoest ka juba umbes 600 dramiga. Eelmisel talvel tõi üks reisikaaslane majutuspaika leti alt saadud morsipudelisse villitud kahtlase kodupuskari… Ta oli järgmisel päeval veel elus.

Armeenia17-141
Jerevani kuulus turg Vernissage. Mina suure bazaari-sõltlasena ei leidnud sealt mitte kui midagi huvitavat.

Kui mõned erilised vaatamisväärsused välja arvata, ei paku Jerevani linnapilt just kuigi suuri esteetilisi elamusi. Ma ei olegi mõistnud, kas asi on suures vaesuses (mis kahtlemata eksisteerib) või lihtsalt ühiskondlikus ükskõiksuses (taaskord, mis samuti kahtlemata eksisteerib). Suured kõrgema keskklassi paleed kõrguvad mahajäetud prügimägedes kõrval. Luksusautod sõidavad koos 40 aastat vanade vene ja iraani autodega. Vastuolusid on palju, kuid see kooslus mõjub veidral kombel harmooniliselt.

Vastuolusid kogen ka enda igapäevaelus. Mul on tekkinud pealinna mõned diplomaatidest ja ettevõtjatest head tuttavad. Ühe ametniku naisega õhtusöögile minnes ootan tema autojuhti enda majutuskoha ukse ees. Auto jõuab, kihutame läbi meeletu kultuuriga liikluse ja… Autojuht ajab ülekäigurajal jalakäija alla. Juht heidab kiire pilgu aknast välja, ohver tundub end püsti ajavat ja vajutab gaasi! Mõni minut hiljem väljume nooblil välismaiste restoranide alleel.

Ühel teisel õhtul kutsub kohaliku fondi juht mind enda pere juurde kodusele teeõhtule. Sõidame mööda lõbutüdrukutest, kes napis rõivastuses end tänaval möödakäijatele reklaamivad. Nende näod on selle aja peale juba tuttavaks saanud. Meie suundume aga jõukasse äärelinna, äsja valminud viimase korruse korterisse, vaatega botaanikaaiale.

Sedatüüpi konfliktid linnapildis raputavad mind alati natuke ärkvele. Tajun aina selgemini, et elan tõeliselt priviligeeritud elu, mida ei tohiks võtta iseenesest mõistetavana. Armeenia äratab minus heatahtlikku kaastunnet ja mõistmist. Mitte väga lihtsa elu juures on kohalikud valdavalt viisakad, uudishimulikud ja rõõmsad. Eestlased tekitavad paljudele äratundmist ja samastumist. Kohtan nii mõndagi taksojuhti, poemüüjat ja ametnikku, kes on Tallinnas käinud või kelle sugulased Eestis elavad. Vapramad räägivad paar sõnagi eesti keeles. Õudselt hea on purssida vene keelt kasvõi vigaselt – põgusaid, ent väärtuslikke vestlusi saab pidada igal tänavanurgal. Jerevan on meeldivalt vennalik.

Armeenia17-139
Pärastlõunane vihm, mis linnapilti veidi värskust ja hapnikku tõi.

Lisa kommentaar