Armeenia veinid, mäed ja jääaugus suplemine

Reisides lähtun alati üldtuntud tõest – ükski riik ei ole oma pealinna nägu. Seega võõrkultuuri tõeliseks nautimiseks pean väga oluliseks pealinnast välja sõitmist. Vahelduv maastik, muutuv arhitektuur, silmapaistvalt teistsugune kombestik, autentsed rõivad, mustrid, helid, hääled, lõhnad, maitsed, miimika… Kõrghoonete ja taksojuhtide taga peitub nii palju ehedust ja ilu. Loomulikult on ka metsik Kaukaasia kõike seda täis.

Nagu mainisin, oli Jerevan minu külastuse ajal sügavalt sudu sisse mattunud. Seda värskendavam oli sõita linnast välja ning näha, kuidas mägedes juba suur kevad valitses. Esimene väljasõit viis meid lõunasse, Azerbaijani okupeeritud ala lähedale ja Türgi piiri äärde. Hiljem käisime Kirde-Armeenias ja Gruusia piiri ääres, tehes ringi peale pea kogu riigile.

Imetlesime majesteetlikku Mt Ararati, mis teiselpool Türgi piiri paistis. Külastasime ajaloolist Khor Virap nimelist kirikut, mille all on säilinud vangikongid, kus püha Gregoriust piinati ning kinni hoiti. Ka meie saime vangikonge külastada ja see oli päris ehmatav kogemus. Mul pole erilisi probleeme ei klaustrofoobia ega kõrgusekartusega, ent Khor Virapi poolemeetrise läbimõõduga tunnelites ja rõsketes maa-alustes kongides lõid igasugused hirmud ometigi välja.

Armeenia17-1
Ajalooline Khor Virap, mis paratamatult omal moel kommertseerunud on.

Lõuna-Armeenia oli värviline, mägine ja üsna hõredalt asustatud. Aeg-ajalt oli tee ääres näha pleekinud Coca-Cola reklaame ja plekk-katustega tühje müügilette. Inimesi liikus vähe. Peatusime iga paarikümne minuti tagant kas järgmise kiriku juures või mõnes luksuslikus sanatooriumi-linnas. Tõepoolest, ühes viimastest nägime ka oma silmaga väikeseid, auravaid looduslikke haldamata kuumaveeallikaid. Kahjuks olid äsja lõppenud talvest veel teeolud kehvad ning suurte allikate juurde meid ei lubatud. Suplus jäi seekord ära, kuid üle Armeenia pidavat olema palju kuumaveeallikaid, kus mõnesaja drami eest suplemas saab käia.

(ARENI AKNAST TEHTUD MÄGEDE PILT)

See-eest asub üsna Jerevani lähedal, Kesk-Armeenias, imeilus Sevani järv. Suvel on tegu täieliku paradiisiga, suvekuurort on täis nii sise- kui välisturiste, kes kunstlike palmide all peesitavad ja end järvevees jahutavad. Meie ei sattunud sinna just päris tipphooajal, kuid ei lasknud end sellest ka eriti heidutada. Kui teatasime, et tahaksime oma seltskonnaga järves ujumas käia, kergitas autojuht kelmikalt kulmu, kuid ei vaielnud ka vastu. Tema abiga otsisime üleni jäätunud järvekaldalt augu, riietusime lahti ja hüppasime sisse! Õnneks oli päike soe ja jäisest veest välja ronides me eriti ei külmetunudki. Küll aga tõmbasime korralikult kohalike sevanlaste tähelepanu, kes suisa autodega hulle välismaalasi üle tulid kaema.

Armeenia17-119
Lake Sevani jäine oaas.
Armeenia17-137
…väga, väga jäine.

Kõige vahvama kultuurilise elamuse saime aga pisikesest veinikeldrist, mis Armeenias väga head mainet omab. Areni winery on tõeline kelder koos pisikese kahekordse kohviku- ja poeruumiga, kus korraldatakse muuhulgas ka ekskursioone, veinikoolitusi ning degustatsioone. Meie Eesti-seltskond ei teadnud veinist tuhkagi ega olnud üleüldse kuigi alkoholilembelised. Arenis tutvustati meile aga rahulikult veinivalmistamise tehnikaid kui tähtsat osa Armeenia kultuurist ja pärimusest. Jalutasime ringi tolmunud veinivaatide ning -pudelite vahel ja maitsesime kohalikke puuviljaveine.

18362671_1566250193393181_1550428933_o
Muljetavaldav rodu erinevaid kohalikke puuviljaveine.

 

Kogu tunniajane veinikeldri külaskäik koos tee-kohvi ja omatoodangu degustatsiooniga maksis meile 600 (1,20€) drami inimese kohta. Veine oli võimalik ka kaasa osta. Nende hinnad jäid 1000-2000 (2-4€) drami vahele.

Nagu võib arvata, oli Jerevanist välja pääsemine tõeline õnn ja rõõm, seega kasutasime päevareiside jaoks iga võimalikku juhust. Armeenia loodus oli silmatorkavalt eriline. Pool-kõrbed ja stepid vaheldumas mägiste oaaside ja paksude metsadega, rikkalikud kuurortid naturaalsete kuumaveeallikatega ja heitgaase immitsevad tehased, ajaloolised kirikud 1-4. sajandist ja suured alkoholitööstused… Seal võib leida midagi igale maitsele. (Ja need sealsed maitsed! Huuh! Kaukaasia köögist peaksin suisa eraldi kirjutama.) Kuigi Jerevan töötamiseks ja võrgustike loomiseks väga soodne linn on, tundsin linnast lahkudes alati tõelist rahulolu.

Armeenia17-64
Õnnelik kamp Tsaghkadzor suusakuurortis.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s