Mida teha Tbilisis?

Viimase aasta jooksul olen päris mitu korda Gruusias käinud. Toredal kombel hakkab see riik mulle aina enam ja enam meeldima. Senini on minu retked piirdunud peamiselt Tbilisi ja Lõuna-Gruusiaga, kuid salaja unistan ka Musta mere rannikust ja mägedest. Küll aga on Tbilisiski palju avastada. Kunagine tähtis kuurortlinn on minetanud nii mõndagi oma endisest hiilgusest, ent palju on linnas taastatud, renoveeritud ja uut ehitatud. Modernsus ja ajalugu eksisteerivad Tbilisis naljakas sümbioosis, mida kohalikud ise pilkavad, ent üldmulje jääb linnast ometigi hea.

Armeenia17-273
Näide Tbilisi linnapildist – vanalinna värvilised katused, lugematu hulk kirikuid ja torne, ajalooline võlvidega sild ja suured metallist torud…

Tbilisi vanalinn on ka tänane südalinn, mis on täis pikitud väikesed tänavakohvikuid, vaiba- ja veinipoode, ajaloolisi pesumajasid ja imelisi katuseterrasse. Vana- ja modernse linna vahel voolab Kura jõgi. Üle jõe sõidab köisraudtee, mis viib linna üle vaatava Narikala kindluse juurde. Kusjuures konkreetne raudtee on kõige taskukohasem, mida Euroopas näinud olen – üks sõit maksab vaid 1 lari, ehk umbes 0,35 eurot. Sõit on küll lühike, ent imeilus. Ka mäe otsas on tore olla – pilk käib üle kõigi vanalinna katuste ning silm seletab teistesse linnaosadessegi. Narikala kindluse juurest läheb jalgtee Ema Gruusia juurde – hiiglasliku naisekujuni, kes oma sauaga Tbilisi rahu üle valvab. Janu ja nälja pärast pole vaja üleval muretseda – naeruse ilmega noormehed pressivad tahtjatele värsket granaatõunamahla, vanemad härrad pakuvad auto pagasnikust pirukaid ja sooja teed. Hinnad jäävad jällegi umbes 1-3 lari kanti.

DSC_3424 copy
Eelmise talve rõõm – Narikala kõrvalt ostetud imeline graanatõunamahl

Vanalinna tänavate all on peidus tunnel-bazaar, kust võib osta nii külmkapimagneteid, postkaarte, veine (ka Gruusias on veinikultuur väga olulisel kohal) ja otse ahjuseina pealt võetud lapikut kohalikku leiba. Kui tunnelist välja tulla, võib end leida lugematute traditsiooniliste söögikohtade vahelt. Kohalike ja minu isiklik lemmik restoran asub pea iga nurga peal – selle nime ma öelda ega lugeda ei oska (oh goodness, Gruusia tähestik!), kuid nimi on kirjutatud punase ja kollasega akende peale – eks te siis minge ja otsige 😀 See asub nii Liberty Square’il, Rustaveli avenuel, Gorgasali väljakul ja igal pool mujal. Teenindus on seal olematu, kuid toidud head – mis sa, hing, veel ihaldad!

Gruusia köögi klassikute hulka kuuluvad kindlasti erinevad khachapurid, hinkalid, baklažaan, Suluguni juust ja vürtsikas liha. Kõhu võib täis saada juba 2-3€-ga. Loomulikult saab ka oluliselt rohkem maksta, kuid tihtipeale ongi erinevused ainult hinnas – toidud on igal pool ühtlaselt head ja teenindus ühtlaselt ükskõikne. Viimane aga elamusi ei vähenda, sugugi mitte!

Armeenia17-241
Eesti poistega kohvitamas

Small talki saab kõige efektiivsemalt pidada tänavatel olevate tädikestega. Minule Gruusia tädikesed hirmsasti meeldivad – tarvitseb ainult vene keeles “krassivõi gorod, dobrõe ljudi” ja kõigi südamed on sulatatud.

Kõige veidrama ja meeldejäävama elamuse pakub Abanotubani Bath House nr 5. Tegu on kunagise suurejoonelise omaaegse SPA-ga, mis tänaseks on rakenduses pigem linnasaunana. Sissepääs maksab kõigile võrdselt 3 larit, mille eest naised saavad ligipääsu seinast voolavale kuumale väävlirikkale mineraalveele. Mehed saavad lisaks sellele ka basseinis käia. Viimase osas ma palju sõna võtta ei oska, kuid naiste hulgas olin mina silmnähtavalt ainus välismaalane. Grusiinid võtsid mind aga väga hästi vastu, tädikesed pakkusid enda valmistatud näomaske ja nautisid võõra noore tüdruku hädist vene keelt. Lisaks seinast voolavale veele pakkus personal ka massaaži ja spaa-protseduure. Kõik hoolitsused ja sissepääs kokku läksid maksma umbes 15 larit, mis teeb ligikaudu 5€. Keset ilusat kevadpäeva oli see väga tore vaheldus ning andis energiat, et linna edasi avastada.

Armeenia17-212

Armeenia17-214
Abanotubani auravad kuplikesed

Muideks linnas ringi liikumine on samuti väga lihtne ja soodne. Ühistransport maksab jällegi 1 lari ning sellega saab ka linna teise otsa või lennujaama põrutada. Taksohinnad jäävad 2-3€ kanti ja suur osa huvipunktidest on ka jalutuskäigu kaugusel. Ainult teed ületades tuleb ettevaatlik olla – autojuhid on kõik (KÕIK!) nahaalsed ja segased ning jalakäijaid tähele ei pruugi panna. Kõige turvalisem viis tee ületamiseks? Seisa keset autoteed, siruta avatud labakäsi autode poole ja vaata neid kurja pilguga. Järsku seisavad kõik autod ning tee on ületamiseks vaba.

14902909-security-officer-wearing-safty-vest-hand-gesture-directing-traffic-on-isolated-background-stock-photo
Noh, umbes nii 🙂 Pilt võetud siit.

Kellele meeldib aeglaselt reisida ja iga koha peal natukene paigal olla, siis võib Tbilisis julgelt 3-5 päeva veeta ja mitte midagi teha – see linn on olemiseks, jalutamiseks ja kirjutamiseks lihtsalt suurepärane. Nagu ka mainisin, siis annab seda kõike ka väga väikese eelarvega teha ning siiski reisi igat aspekti nautida. Kes soovib linnast kiiremini välja saada, siis Tbilisist saab teha huvitavaid päevareise lähedalasuvatesse külakestesse, mägedesse ja ajaloolistesse kirikutesse.
Kusjuures, uskumatuna kõlav side note – tänu teatud suhetele USA ja Gruusia vahel, on Tbilisi tõenäoliselt üks USA-pärasemaid linnasid Euroopas. Kui kohale jõuate, siis teate, mida silmas pean. 😉

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s