Iirimaa läänerannik

Nagu ka eelmises postituses mainisin, on minu lemmikpiirkond Iirimaal just läänerannik ja ookeaniäärsed maakonnad. Üks turistirohkemaid linnasid on kindlasti Galway, mis jääb enam-vähem rannikujoone keskele. Galways käib alati pidu, ükskõik mis aastaajal või nädalapäeval sinna ka ei satuks. Mina eriline väljaskäija ei ole, kuid seal oli isegi omamoodi tore – kõik üürgasid bändile kaasa laulda ja vihtusid poole ruutmeetri peal tantsida. Samas hinnad on sarnased Dublinile ja turistidest paistavad eelkõige silma (ja kõrva) ameeriklased. Ka aastaringse elanikkonna hulgas on väga palju välismaalasi – Galwayl on veider komme inimesi nii endasse haarata, et nad sealt enam ära ei taha minna. Minu seekordne host oli näiteks prantslanna Cassia, kes oli kolm aastat tagasi Iirimaale reisile läinud ja pärast Galwaysse jõudmist polnudki sealt enam lahkunud. Suvisel ajal on ilmselt teenindusvaldkonnas lihtne tööd leida, kuid aastaringselt elavad seal pigem asukohavaba tööga välismaalased.


Galways on imeilus promenaad ja rannajoon, mis jõuavad otsapidi tõusvasse äärelinna Salthilli. Jällegi, kes on Salthillis käinud, see jääb seda alati taga igatsema. Väikeses sadamas seisavad purjekad ja mootorpaadid üksteise kõrval reas, kai kohal kõrguvad kitsad värvilised majad veelgi värvilisemate ustega. Kesklinnas on sihtgrupile kohaselt palju ostlemisvõimalusi ja – mis siin salata – ülehinnatud jäätisekohvikuid. Nende vahel mängivad umbes iga 50 meetri tagant tänavamuusikud. Täiesti südalinnas võib kohata ka Eduard Vildet! Tartlase jaoks kindlasti täielik nostalgia, Wilde ja Vilde koos pingil istumas.
Tõepoolest, Galway on armas – eriti Dubliniga võrreldes, – kuid jääb veidikene iseloomutuks.

_DSC0741_DSC0729_DSC0761

Hoopis teine tera on aga lõuna poole jäävad linnad. Edela-Iirimaale jääb Euroopa kõige läänepoolsem linn Dingle, mis vaatama populaarsusele ei ole oma iiripärast võlu minetanud. Dingle asub täiesti iirikeelses maakonnaga, kus võib inglise keelt rääkides lausa hätta jääda. Ka iirlaste jaoks on tegu autentse piirkonnaga, sest üle riigi on iiri keele oskus siiski suhteliselt harvaesinev.
Dingle on lihtsalt imearmas! Pubidest mööda jalutades kostub igalt poolt välja tõelist iiri muusikat, majad on madalad ja igaüks eri värvi, peamiselt pastelsetes toonides. Linna kroonib tõeliselt uhke jahisadam, kuhu tahaks isegi purjetada. Inimesed on sõbralikud, teretavad sind ja üksteist ning tõenäoliselt paistab seal koguaeg päike (viimane on loomulikult sulaselge liialdus, aga ookeanisse viiv poolsaar on tõesti suvisel ajal päikesega pigem helde)
Poolsaare tipus on ka imeilusad kaljuseinte vahel asuvad liivarannad, mis on ilusa ilma puhul tõeliseks paradiisiks. Vesi seal küll eriti soojaks ei lähe ja ookeanisool paneb silmad kipitama, kuid Läänemerega harjunud eestlased saavad seal laineid pikalt nautida.

533047_487907324553607_195556762_n
Pilt Dingle’i rannast, aasta 2012

Kahe linna vahele jääb tegelikult veel palju huvitavat, nagu näiteks maaliline Wild Atlantic Way, mis mööda pankrannikut läbi Iirimaa viib. Selle tee peal asub ka külastustväärt (kuri)kuulus Cliffs of Moher, mille ääres soovitan väga ettevaatlik olla – karmid tuuled on nii mõnelgi seal tasakaalu viinud. Vaatamisväärsuse lähedale jäävad ka pisilinnad Ennis ja Ennistimon, mis mõlemad koosnevadki enam-vähem ühest tänavast ja vanast kloostrist, kuid õhkavad siiski Iiri huumorit ja autentsust. Ennises saab ka õhtuti väga head muusikat kuulda, kus väikese koosseisu esinemine kiiresti üleüldiseks pubijämmiks muutub.

Eks lääneranniku võlu seisneb suuresti heas ilmas, mis kõik värvid ja lõhnad eredalt esile toob. Selle osas on Iirimaal reisides ka raske plaane teha – ilm muutub neli korda päevas ja parimad plaanid peaksid ka vastavalt paindlikud olema. Mööda riiki hääletamine on selles osas natukene keeruline, sest lisaks ilmale sõltub hääletaja ka otseselt autojuhtidest. Hoopis ideaalsem oleks ise autoga ringi sõita, kuid autorent on pigem kulukas, mandri-eurooplastele natukene ohtlik (oih, te oleksite pidanud nägema kõiki neid kordi, kus rendiauto südamerahus vastassuunavööndis sõitis!) ja alla 25-aastastele hoopis keelatud. Õnneks on aga kohalikud autojuhid üsnagi armulised ja hea vedamise korral sõidavad enda teest kõrvalegi, et ainult reisijatele parimaid kohti näidata.

IMG_2444

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s