Maaliline Lõuna-Iirimaa

Läänerannikuga võrreldes on Lõuna-Iirimaa veidikene rohkem linnastunud. See-eest saavat nad aga statiliselt paremat ilma ja rohkem päikesepaistet. Teen küll suuri sõnu, kuid minu absoluutne lemmiklinn Iirimaal on Killarney – linn, kuhu sattusin enam-vähem kogemata ja enam ära minna ei tahtnudki. Kusjuures enda õigustuseks võin mainida, et nägin linna nii päikesepaistes kui vihmasajus ja sümpaatia muutus üha tuntavamaks.

_DSC0891
Muusikat täis väikelinn Killarney

_DSC0905
Õhtune melu – tänavad on tühjad, kõik linna 30 pubi aga pungil täis.

Killarney on samuti kuulus oma elava muusikakultuuri poolest. Esimesena külastasin linnas katoliku kiriku kontserti, kus esinesid kohalikud iiri koorid. Kindlasti ei ole see turistide seas populaarne meelelahutus – enda eest rääkis juba tõsiasi, et olin saali peale silmnähtavalt ainus välismaalane. Küll aga oli väga armas kuulata vanu spirituaale ja ka tuntumat muusikat. Kontserti tippnumber oli meeskoori esitatud Austria “Edelweiss”, mida terve saalitäis rahvast nõretavalt kaasa laulis ja spontaanselt vahekäigus tantsima hakanud punapäist väikest tüdrukut viisil saatis.


Killarney on piisavalt suur väikelinn – selline, kus tunned igat vastutulijat, kuid naljalt siiski igav ei hakka. Killarney vaimu annavad edasi tänavamuusikud, eelkõige üks konkreetne vanahärra, kes haaras enda ümber publikut justkui stand-up show’l ja naerutas kõiki inimesi, vaatamata vanusele, soole või rahvuslikule kuuluvusele. Tõenäoliselt on tegu ka ühe linna paremini teeniva kodanikuga. Antud muusik on jällegi sedasorti nähtus, et kui ise lähete ja näete, siis saate täpselt aru, keda silmas pidasin.

Killarney ümbruses on ka lugematu hulk järvesid ja veekogusid, mida ümbritseb tuntud teelõik Ring of Kerry. Rahvuspark ja järved on kindlasti huvitav vaatepilt ka neile, kellel aega ülearu ei ole. Kahjuks on seda ilma isikliku sõiduvahendita aga pigem keeruline läbida.

Killarneyst viib välja kitsas ja maaliline autotee, kus kaks sõidukit naljalt kõrvuti ei mahu. Ilusaid vaatepilte jagub kuni Corkini välja, kus saab alguse kaks riiklikku kiirteed. Cork ise on samuti tore – Dublini järel suuruselt teine linn, kus on säilinud mõned keldi keele riismed ja kohalikud räägivad naljaka aktsendiga. Linn on täis tänava- ja modernkunsti, torupillide muusikat ja sagivaid ostlejaid. Mind oleks Cork ilmselt üsna ükskõikseks jätnud, kui poleks sealt leidnud Couchsurfingu kaudu nii toredaid võõrustajaid, kes mu peaaegu ära lapsendasid.

_DSC0938
Imeline Kinsale’i rand
_DSC0942
Isehakanud matkarajad mööda lahekallast

Corkist napi pooletunnise autosõidu kaugusel on aga imeilus kuurort-linn Kinsale. Hästi säilinud kindluste, ilusa jahisadama ja värviliste jäätisekohvikute vahel võib kõndida tunde ja tunde, põigates korraks metsikule matkarajale ning kastes end hetkeks jäisesse ookeanilahte. Väikeste “opakatega” sõitvad purjekooliõpilased ja kabriolettide või karavanidega liikuvad Ühendkuningriikide suvitajad jätsid peaaegu mulje Hiiumaa tipp-perioodist. Sellegipoolest ei mõjunud turistide hordid sugugi ebameeldivana, vaid tekitasid mõnuse sumina läbi linna. Kinsale oli mulle täielik üllatus – ise ma sinna mineku peale ei tulnud, vaid Corkis võõrustanud pererahvas otsustas lahkumispäeval sellise väljasõidu ette võtta.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s