5 soovitust Lähis-Idasse reisijale

Lähis-Ida võib eurooplastele tihti tunduda hirmuäratav ja ohtlik. Küsitav julgeolek ja teravad kultuurikogemused ei kõla just ahvatlevalt, isegi kui huvi sinna reisimise vastu on. Mina olen tänaseks päris mitu aastat Lähis-Ida vahet käinud. Esialgu sattusin sinna kogemata, viimasel aastal juba teadlikult. Reisiseltskondi on ka igasuguseid olnud – poolvõõraid, lähedasi sõpru, pereliikmeid. Naljakal kombel on mu kaaslaste kultuurišokk olnud tihti suurem kui minul. Või siis on nemad sattunud palju suurematesse sekeldustesse. Alles hiljuti mõistsin, et sel on põhjus – olen eneselegi märkamatult võtnud omaks teatud maneerid, mis mul Lähis-Idas mõnevõrra sulanduda aitavad. No nii palju, kui see heledate silmade, peegelkaamera ja seljakotiga võimalik on. Et tulevaste seiklushimuliste reisijate vaeva natuke vähendada, panin kokku enda peamised soovitused Lähis-Idasse reisijatele. Kuidas käituda, mida teha, kellega rääkida? Mina tean!

Iisrael-3
Esimest korda Lähis-Idas: trotsimas keskpäevast kõrbekuumust

 

1. Ära vaata inimestele silma
Islamistlikes riikides on silmadel suur tähendus. Silmade kaudu käib armastus, vihkamine, õnnistamine, needmine. See tähendab, et igal silmavaatel on mingi tagamõte ja võõrad inimesed võivad meie juhuslikult visatud pilkudest liiga palju välja lugeda. Eriti kehtib see vastassugude vahel: silmsideme loomist peetakse lähenemiskatseks, mis annab loa teisel sinuga vestlusesse astuda. Seega, kui soovid möödujatega tutvuste sobitamist vältida, tasub oma pilk diskreetselt mujale kinnitada. Tegu on keerulise ülesandega paljude inimvaatlejate jaoks, kes armastavadki tänaval sõnatuid kontakte luua ja inimesi pikemalt jälgida. Lähis-Idas võib tehniliselt sedagi teha, kuid tulemuseks on inimhordid, kes kõik järsku suhelda tahavad. Kusjuures, see reegel kehtib ka idamaistel turgudel ehk bazaaridel. Kui kauplejad muutuvad liiga pealetungivaks, tasub kategooriliselt silmsidet vältida; nii on neil oluliselt keerulisem kliendile läheneda.

2. Vaheta raha kohapeal
Mingil põhjusel usuvad kõik eestlased ustavalt, et eurod tuleb juba Eestis välismaiseks valuutaks vahetada. Väga tugeva valuuta ja stabiilse majandusega riikide puhul võib see isegi tõsi olla. Lähis-Idas pole aga tugevast valuutast ega stabiilsest majandusest juttugi, seega on nende jaoks eurod väga hinnas. Üldiselt on ka Lähis-Ida lennujaamades parem vahetuskurss kui meie pankades või vahetuspunktides. Kõige parema kursi võib leida aga tänavaputkades, kus konkurents suurem on. Nii võib kursi pealt säästa isegi mitmeid sadu eurosid. Tasub ainult tähele panna, et vahetuspunktid oleksid ametlikud ning kontrolliksid sinu nähes summasid ja raha õigsust. Ühe korra olen häda korral pidanud vahetama tänaval suvalise inimese käest raha, kuid siis hoidsin ka kulutades hinge kinni, kas ikka raha päriselt kehtib. Pangaautomaate ja kaardimakseid püüan välismaal aga üldjuhul vältida, need on kallite teenustasudega ja kohati ka kaheldava turvalisusega.

3. Austa võõrast kultuuriruumi
Lähis-Ida on valdavalt religioosne piirkond ja sellest tulenevalt ka üsna konservatiivne. Mõned kombed on riigist olenemata universaalsed. Pühakodasid külastatakse pikkades rõivastes (põlved ja õlad kaetud, mošeede puhul täispikad rõivad) ja naisterahvaste puhul kaetud peaga. Tänavareeglid on üldjuhul leebemad, kuid ka seal tasub kohalikku moodi jäljendada. Avalikult ei tasu halvustada kohalikke elamisviise, isegi kui need naljakad tunduvad. Kõige delikaatsem teema on loomulikult religioon, millest rääkimist eestlased igal võimalusel väldivad. Idamaades on tegu aga elementaarse küsimusega, millele vastamata ei saa vestlusega edasi minna. Nimi, päritolu ja usuline kuuluvus on uue tutvuse baasteadmised. Seega ei tasu ära kohkuda, vaid peenetundeliselt enda vaateid tutvustada.

Iisrael-1
Tüüpiline Lähis-Ida turutänav: inimesi on nii palju, et ei pääse liikumagi; kusjuures pidevalt üritab keegi sind rajalt maha võtta, et kauplema hakata


4. Tunne kauplemisreegleid
Kauplemine ja Lähis-Ida! Kas pole mitte ikooniline kooslus? Keegi meist ei kujutaks ette idamaist puhkust, kus keegi koguaeg midagi vägisi maha müüa ei ürita. Loomult introvertsete eestlaste jaoks on pidev kauplemine väsitav ja ahistav. Lähis-Idas on kauplemine aga parim osa elust – tegu pole pelgalt tööga, see on ka nende meelelahutus ja sotsiaalvõrgustik. Parim kauplemisnipp ongi sotsiaalsele aspektile rõhuda. Kui oled müüjaga paar sõna juttu rääkinud, tahab ta juba hinda alla lasta. Näita rahakoti vahelt oma pruudi või laste pilte ja saad veelgi parema hinna. Paku seljakotist Eestist toodud kommi ning võid kauba peaaegu tavahinnaga taskusse pista. Lähis-Ida kaupmehed on välismaalastelt siiralt huvitatud. Samuti meeldivad neile inimesed, kes hästi kaubelda oskavad. Rusikareegel? Paku letihinnast 1/3 ja proovi umbes poole peal kokkuleppele jõuda. Kui kaupmehed liiga kiiresti nõustuvad, pakkusid endiselt liiga palju, kuid siis enam hinnas alla ei saa minna. Kui aga kuidagi kokkuleppele ei jõua, tasub proovida kauplemisklassikat: täna viisakat ja jaluta ilma pikema jututa minema. Küll näed, et juba viienda sammu peal kutsutakse tagasi ja soovitud hind on käes! Minu jaoks on see alati keeruline – kaubeldes tunnen, nagu rööviksin inimestelt nende viimasegi sissetuleku. Tegelikkuses on hinnad aga kõvasti õhku täis puhutud ja keegi ei loodagi kaupa täishinnaga maha müüa.

5. Valmistu kuumalaineteks
Suvine Lähis-Ida on karm. Seda enam, et suvi võib neil kesta ka 9-10 kuud järjest. 40 kraadi ringis keskmine temperatuur koos seniidis päikesega ei ole põhjamaalastele kerge. Mõnda asja olen hakanud seal viibides tõeliselt hindama. Esiteks, päev läbi toas konditsioneeri all hinge vaakumine ei ole mingi häbiasi. Seda teevad ka kohalikud ise – nad veedavad kuumad päevad siseruumides ja lükkavad kõik välistoimetused õhtusse. Päris elu hakkab alles peale päikeseloojangut, kui temperatuur taaskord inimlikud mõõtmed võtab. Kui õue minek on vältimatu, peaks muidugi veepudel endal alati kaasas olema. Lisaks olen isiklikult kiindunud Lähis-Idas peasalli kandmisesse. Kõikides riikides pole see sugugi kohustuslik, kuid päikese eest paremat kaitset ei leia. Lisaks on Lähis-Ida linnades traditsiooniliselt kitsad tänavad, mis pakuvad varju ka kõige kuumemal ajal.

Iisrael-2
Kitsad Jeruusalemma kõrvaltänavad, kust võib igal hetkel varju leida

Nagu näha, ei pruugi mul Lähis-Idast rääkima hakates jutt otsa saadagi. Selle piirkonna juures on palju huvitavaid nüansse, mis reisimist mõjutavad. Enamiku neist saab aga koha peal kogemustega kätte. Ka ülaltoodu ei kehti kindlasti iga inimese igal külastusel. Pigem on tegu sõbralike soovitustega, millest ise oma esimestel reisidel puudust tundsin. Loodan, et sellest on kasu!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s