Roadtrip ümber Lõuna-Iisraeli

Kas ma juba ohkasin, kui imeline riik Iisrael on? Pisike maalapike Euroopa ja Aasia vahel, mis on koduks miljonitele juutidele, araablastele ja muudele rahvustele. Iisrael on nii mitmekülgse loodusega riik, et tõepoolest võib see lisaks kõigele muule ka mett ja piima voolata. Kuigi riik on Eestist lausa kaks korda väiksema pindalaga, ei olnud meil sel korral võimalik kõiki kauneid kohti Iisraelis läbi sõita. Jeruusalemmast suundusime hoopis Surnumere poole, et sealsete soolade peal pool päevakest veeta.

Iisrael-154
Juudea kõrbe vaated vahetult pärast Jeruusalemmast lahkumist

Tee Jeruusalemmast välja viib läbi lõputu kivikõrbe. Juudea kõrb oli juba hiliskevadel armutult kuum ja ma ei kujuta ette, kui karm see südasuvel olla võib. Ilma peakatteta ei riskinud keegi välja minna, sest päke oli lihtsalt niivõrd halastamatu. Vaatamata suurele kuumale otsustasime teha väikse matkapausi Ein Gedi rahvuspargis, mis meile tee peale jäi. Pikalt küll vaagisime, sest me polnud erilist eeltööd teinud ja arvasime, et tegu on lihtsalt ühe intensiivse kõrbematkaga. Oi, kuidas me eksisime! Ein Gedi on oaas selle kõige otsesemas tähenduses. Keset Juudea kõrbe laiub imeline org, millesse langeb 4-5 erineva kõrgusega koske ja veejuga. Ja parim osa selle juures? Nende koskede all saab ujumas käia! Kuumal päeval olid külmad veejoad mõnusaks jahutuseks, seda enam, et meil ujumisriided autosse jäid ning täisriideis end märjaks kastsime. Keskpäevase päikese all kuivasid riided vaid loetud minutitega ära, kuniks me end järgmise kose alla heitsime. Ein Gedis sai valida mitme erineva raskusastmega matka vahel. Me läksime üsna keskmist ringi pidi, ei roninud sugugi mitte kõige kõrgemate nõlvadeni välja, kuid ometigi kulus meil julgelt kaks tundi küll selle tiiru peale. Rada ise polnudki nii pikk — lihtsalt peatumine, märjaks kastmine ja pildistamine olid hädavajalikud!

Iisrael-165
Ein Gedist üles matkamine
Iisrael-182
Värskendavad hetked kose all

Ein Gedist Surnumereni ei olnud enam pikk tee. Me sättisime end ühe hotelli taha avalikku randa ning imestasime, et rand üsna tühi oli. Oma võrdlemisi suure kambaga mahutasime end mõnusalt päikesevarju alla ära ja ruumi jäi ülegi. Surnumeri oli täiesti omaette kogemus. Loomulikult, me kõik teame, kuidas inimesed seal ulbivad, aga et soolas ei olegi praktiliselt võimalik end ise ümber keerata? Seda ma ei teadnud. Surnumeri võttis peaaegu kogu kontrolli inimeste üle ja tegelikult võib see isegi päris ohtlik olla. Mere põhi on kaetud üsna suurte ja kohati teravate soolakristallidega, mille all peitub kuulus surnumere muda. Meie muda üles kaevama ei hakanud, vaid nautisime lihtsalt looduse imetükke. Seal mitmekesi ulpida oli siiski väga vahva kogemus ning taaskord lendasid tunnid iseenesest käest ära.  Alles hiljem taipasime punetava naha ja peavalu järgi, kuivõrd terav oli isegi õhtune päike olnud. Täitsa kummaline oli ka näha, mida soolavesi riietega tegi — Surnumere vesi on nii paksult soolane, et jätab lausa õlise mulje ning see õlikiht jääb nii naha peale, juustesse kui ka suurte tahkete plekkidena riiete peale. Õnneks tuleb kõik pesus maha.

Iisrael-202
Üsna rahvavaene Surnumere kallas. Silmapiiril paistavad Jordaania mäed.

Me ööbisime ühes eriti koduses hostelis, kust viis otsetee meie järgmise sihtpunkti juurde. Varahommikul kella 4-5 ajal sättisime end teele Masada suunas, mis on üks kuulsamaid kindlusevaremeid Iisraelis. Sõitsime koidu ajal mööda keerutavaid kõrbeteid ja nautisime ümbritsevate mägede vaateid. Täiesti ootamatult märkasime midagi tee peal. Jõudsime üsna napilt hoo maha võtta, kui kruiisisime autoga metsikute kaamelite kõrvale, kes tee peal ja tee ääres end mõnuga maha olid potsatanud ega kavatsenudki lähiajal liikuma hakata. Loomade hulgas oli muuseas ka üks täitsa hele, valge kaamel ja ka pisike kaamelipojakene. Talitajat ega ka ühtki muud inimhinge polnud kusagil näha. Mul oli parasjagu GoPro koos statiiviga aknast väljas, seega sain isegi päris vahvaid hetki jäädvustada.

35629313_2252569984753990_8325064744834695168_n
Metsikud kaamelid tee ääres

Päikesetõusu matk Masada mäe otsa oli ka imekaunis. Lisaks meile oli seal veel kuskil sadakond inimest, kes Surnumere tagant kerkivat päikest imetlesid. Isegi hommikuvalgusele vaatamata oli Masada kindlus ja sealne linnak väga eriline vaatamisväärsus, kus päris pikalt veel ringi vaatasime. Viimaks olime ainsad inimesed, kes linnakusse jäid — kõik teised lahkusid pärast päikestõusu.

Iisrael-229
Varahommikune matk Masadasse
Iisrael-245
Udune päikesetõus üle Surnumere, iidsest Masada linnast vaadatuna

Oma seekordse reisi lõpetasime Punase mere ääres Eilatis. Eilat linnana ei olnud just erakordne, kuid sealne veealune maailm oli küll. Eilatisse minnes tasub kindlasti snorgeldamismask kotti pakkida, sest sealsed korallid, kalad ja taimed olid vaimustavad. Minu jaoks oli see esimene kord snorgeldada ning ausalt, ma ei tea, miks ma kõik need aastad seda teinud pole. Kui ühel hetkel vee all hingamine normaalseks muutus, võis tunde ja tunde avastada mere all peituvat elustikku. Meie reis lõppeski Eilatis, kusjuures meeletult palju jäi veel nägemata. Samas selline kiire Jeruusalemm-Surnumeri-Punane meri oli väga hea esimene ülevaade poolest Iisraelist ja loodetavasti saame ülejäänud paiku järgmisel korral avastada.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s