Kõige kaunimad kohad Iraanis

Ma kirjutaksin hea meelega hiiglama pikki postitusi iga linna-külakese-tänavanurga kohta, mida ma Iraanis nägin, kuid reaalsuses ei ole sel mõtet. Iga inimese kogemused Iraanis reisides on erinevad (kuid peaaegu kõik neist on head!) ja ka reisisihtkohad varieeruvad vastavalt inimese isiklikele huvidele. Ka mina nende kahe kuu jooksul olen pidanud ikka ja jälle leppima, et ei jõua mitte mingil juhul kõiki huvipakkuvaid kohti riigis külastada. Iraanil on lihtsalt nii palju pakkuda, nii kultuuri, ajalugu, kunsti, arhitektuuri, kirjandust, loodust, adrenaliini, pidustusi… Neid „kohustuslikke“ külastuskohti on terve käputäis, kuhu kõik reisijuhid Iraanis minna soovitavad. Ma läheks aga teist teed pidi ja soovitaks kõige maalilisemaid ja kaunimaid kohti, kuhu jõudes silm ja hing ühtviisi puhkavad.

Badab-e Soort
Badab-e Soort on üks suuremaid saladusi Iraanis. Olgu, tehniliselt pole tegu isegi mitte saladusega, vaid niivõrd kauge sihtkohaga, et kohalikudki ei jõua seda külastada, turistidest rääkimata. Mina otsustasin end aga kokku võtta, rentisin autojuhi ja otsustasin terve päeva autos maanteel veeta, et tunniks ajaks seda vaatepilti oma silmaga nautida. Badab-e Soort on sisuliselt mineraalvete terrasside kogum. Erinevad mineraalveed voolavad väikestesse astangutele tekkinud vannidesse ja… lihtsalt on seal. Aga see on kaunis. Nii metsikult kaunis. Sõit sinna kestis 6 tundi, tagasisõit pimedas 7 tundi ja viimased kilomeetrid polnud enam autoga ligipääsetavad, vaid pidime sinna neliveolise auto kastis sõitma. Terve sõit maksis kokku ca 35€, mis Iraani mõistes on väga suur raha. See oli seda väärt, kohe väga.

Iraan2018-540
Mineraalvee basseinikesed
Iraan2018-563
See koht asub täiesti keset Põhja-Iraani mägesid ja tühermaad

Nasir Ol-Mulk
Nasir Ol-Mulk on legendaarne mošee Lõuna-Iraanis, Shirazi linnas. Roosa mošee, nagu seda tõlkes kutsutakse, on tõepoolest kõiki oma häid sõnu väärt. See värvide mäng, mis seal päikesetõusu ajal tekib, on väärt varajast äratust. Küll aga on ennelõunane päike seal minu hinnangul veel kaunim. Nii langevad läbi vitraažide paistvad päikesekiired veelgi kaugemale mošee saali, täites pea kogu ruumi värvide mänguga. Paar tundi kulub seal aga üsna kiiresti, sest fotojärjekordades seismine võtab oma aja. Kui vahepeal veel aega üle, aga mošeest lahkuda ei raatsi, võib kohaliku mullah ehk mošee õpetajaga laua taha maha istuda ja kõikidele oma küsimustele vastused saada.

LRM_EXPORT_20180723_232203.jpg
Minu lemmik mošee, Nasir Ol-Mulk

Kharanaq
Olgu, kaunis on teatavasti subjektiivne mõiste. Kharanaq ei pruugi küll olla see koht, kus maha istuda ja teed juua… Peamiselt seetõttu, et kogu linn võib igal hetkel kokku variseda. Küll aga on see täiesti uskumatult kummaline linn. Ka eelmises postituses (Iraani kõrbes) mainisin ma, kuidas mudatellistest majad vihma käes sulama hakkavad. Kharanaq on reaalselt ära sulanud linn, mille majad ei ole enam elamiskõlblikud ega turvalised. Kunagi paarsada inimestest mahutanud linnake on tänaseks tõeline kummituslinn, kus ei ela mitte kedagi. Majad või nende varemed on aga endiselt alles. Sinna saab vabalt sisse ja enamik majadel pole enam uksi ees, nii et maju saab ka seestpoolt avastada. Ma isegi ronisin paarile katusele, sest vaade oli imeilus. Tuleb lihtsalt tähele panna, et oma turvalisust kuidagi ohtu ei paneks.

Iraan2018-256
Lössi vajunud mudamajad
Iraan2018-251
Sellel pildil on konkreetselt näha, kuidas seinad on niiskusega lihtsalt alla vajunud

Mashhadi Imam Reza pühamu
Turkmenistani ja Afghanistani piiri ääres asub Mashhadi linn, mida tuntakse ka kui Iraani religioosset pealinna. Seal asub pindalalt maailma kõige suurem mošee, mis on islamimaailmas sisuliselt üks maailma kõige tähtsamaid paiku. Mina käisin seal ramadani, moslemite püha paastukuu ajal, nii et pühamu oli täis tuhandeid palverändureid. Mina olin ilmselt ainus mitte-moslem selles mošees, kuid mind võeti väga hästi vastu. Paiga tutvustamiseks tehti mulle kahetunnine giidiga ekskursioon, jagati kingitusi ja salaja isegi juua-süüa (moslemid ei tohtinud kuni päikeseloojanguni lonksugi vett isegi juua) ning lõpetuseks filmiti minust ka väikesed uudiseklipid. See suursugusus ja luksus oli hingemattev. Kaunis, väga kaunis pühapaik.

LRM_EXPORT_315020464917257_20180928_233004874.jpeg
Üks kümnetest Mashhadi mošee saalidest

Qeshmi saar ja Pärsia laht
Kuigi ma Qeshmile ja üldse lõunarannikule suvise kuumusega ei hakanud minema, mäletan veel endiselt härdalt eelmise talve seiklusi kaunil Qeshmi saarel ja Pärsia lahe kaldal. See piirkond oli nii rahulik, aeglane ja lõõgastav. Qeshm oli minu jaoks nagu troopiline Hiiumaa ja ma väga tahaksin sinna ühel päeval tagasi minna. Iraani lõunarannik on ka etniliselt üks mitmekülgsemaid piirkondi Iraanis, iga paarisaja kilomeetri tagant on end sisse seadnud uued suguharud ja rahvused. Samuti elavad selles piirkonnas endiselt nomaadid, kes oma kaamelite ja hobustega telklaagrites elavad. See on imeline paik.

LRM_EXPORT_315250847270034_20180928_233355257.jpeg
Talvine Qeshmi saar Pärsia lahe soppides

Loomulikult on selles massiivses, maailma ühes suurimas riigis, lõputult palju avastamist. Ma olen läbinud Iraanis üle 12 000 kilomeetri ja tunnen endiselt, et pole seal mitte midagi näinud. Natuke aga vast siiski olen. Ja ülaltoodud paigad on kindlasti minu lemmikud selles eksootiliselt kaunis riigis.

Advertisements

2 thoughts on “Kõige kaunimad kohad Iraanis

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s