Vaheeksamid ehk midterms Marmaras

Semestri selgroo murdmisega ühes tuli novembri alguses sooritada Marmara ülikoolis ka terve hulk eksameid. Kuigi Eesti tudengeid on Türgis varemgi õppimas käinud, ei ole nende kogemusi väga palju avalikult kirjas, seetõttu jagan veidi täpsemalt ka enda kogemusi esimeste eksamitega ja üleüldse siinse õppesüsteemiga. Türgi ülikoolid peaksid vähemalt eksamite poolest üksteisele üsna sarnased olema, seega saavad tulevased vahetustudengid ehk natukene taustinfot.

Kui Eesti ülikoolides on õpe pigem projektidele ja rühmatöödele üles ehitatud, siis siin on terve semestri jooksul vaid kaks hindelist tööd: midterm ehk vaheeksam ja final exam ehk lõpueksam. Eksamite vahepeal tuleb käia loengus (no tegelikult ei ole see kohustuslik) ning heas nimekirjas olemiseks tasub ka kodutöid jooksvalt teha. Iseenesest on päris vaheldusrikas, kui ei pea semestri jooksul suurt hulka rühmatöid vorpima, vaid saab hoopis oma reaalsete teadmiste eest hindeid koguda. Olgu, see idee oli muidugi ilus, aga nagu Türgis ikka, sai tulemus hoopis teine.

how-to-study-for-finals

Araabia keele eksamid olid mu suurimaks hirmuks, sest keeleoskus ja nende ainete läbimine on ülitähtis mu õpingute jätkamisel TLÜs, kuid siinne tase erineb meie omast nii mõnelgi määral. Ma võtan siin kaht araabia keele kursust paralleelselt, nii et ka eksameid tuli kaks sooritada. Kui TLÜga võrreldes on siin keeletunnid praktilisemad, rõhutakse pigem igapäevasel sõnavarale ja vähem lingvistikale, siis eksamid olid pettumustvalmistavad. Poolt sõnavara polnud me tundides läbi võtnud, neid polnud ka õpikus kirjas — neid sõnu tuli lihtsalt teada, sest tänu islamistlikule õppele on lisaks tavalisele keeleoskusele olemas ka nii-öelda religioosne keeleoskus, mida eraldi tundides ei õpetata – neid asju lihtsalt teatakse. Kuna mina ilmselgelt koraani peast ei tea, siis jäin esialgu ikka üsna hätta, aga viimaks suutsin siiski mõlemal eksamil ilusti üle 80% skoorida.

Sufismi eksamil oli veidi sarnane olukord. Kuna tegu on konkreetselt sufi teoloogiat õpetava kursusega, siis oli kooli eelduseks nii mõnegi koraanisalmi peast tundmine…Aga minule unustati seda muidugi öelda. Kaotasin mõned punktid, aga õnneks oskasin sufiõpetust piisavalt ilusti edasi anda, et eksamil üsna hea tulemus saada.

Muud eksamid tegin Political Sciences instituudis. Need olid omaette ooper. Koraani keegi küll ei küsinud, aga paraku on sealsed loengud pea alati türgi keeles. See on paras loto, vahel matkan läbi tuulte ja tormide tund aega sinna campusesse ja kohale jõudes näen, et õppejõud on inglise keele vahepeal ära unustanud ja otsustanud oma kolmetunnise loengu hoopis türgi keeles anda. Kui teoloogia instituudis mu kursakaaslased usinalt loenguid inglise keelde tõlgivad, siis Political Sciences tudengitel on üsna ükskõik ja minu teadmised piirduvad tihti vaid slaididel nähtuga. Tore oli siiski näha, et eksamid olid inglise keeles kirja pandud (kogu instituudi õpe peaks ju ametlikult inglise keeles käima) ning sain oma punktid ka sealt kätte. Kõige õnnestunum kursus ongi siiani vist Diplomacy olnud, mida õpetab Türgi endine suursaadik Lõuna- ja Põhja-Koreas (just nii!) ja kes oma Erasmuse tudengitesse väga austavalt suhtub. Eksami kõige mahukama küsimusena pidime kommenteerima hiljutist Jamal Khashoggi mõrva Istanbulis ja ma suutsin vaevu ettenähtud piiridesse mahtuda.

Nüüd ongi vaid türgi keel jäänud ning seejärel on vaheeksamitega selleks semestriks kõik. Ega lõpueksamitenigi palju aega enam pole — uskumatu, kui kiiresti see semester möödunud on. Väga mõnus on ka õppida teadmiste enda pärast. Kuna Erasmuse tudengitel hindeid üle ei kanta, ei ole siin mingit paanilist numbrite taga ajamist. Teate, kuidas eksamid peaksidki olema lihtsalt tagasiside õpitu kohta, eks? Novot, siin need reaalselt seda ongi. Selles mõttes on Erasmuse elu üsna tore, et keskmise hinde stressi pole absoluutselt. Õppekultuur üleüldiselt on siin aga üsna kõrge. Kui Eestis on võrdlemisi palju neid tudengeid, kes end kuidagi läbi lohistavad ja hinnete asemel EAP-dest hoolivad, siis siin tudengid ikka naljalt alla 90 punkti eksamitel ei saa. Kõik pingutavad vaat et vere ninast välja ning pühenduvad täisajaga koolile: pole ei tööl käimist, reisimist ega erilist seltskonnaelu, enne kui kraad käes. Eestis üldjuhul sellist pühendumist õpingutele ei ole, seda huvitavam on ka tutvuda kohalikuga ülikoolikultuuriga ning püüda siinseid häid kombeid endalegi kinnistada. Eestis üldjuhul sellist pühendumist õpingutele ei ole, seda huvitavam on ka tutvuda kohaliku ülikoolikultuuriga ning püüda siinseid häid kombeid endalegi kinnistada. 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s