Kreeka, Bulgaaria, Serbia – Balkani trip!

Meie Balkanituur on saanud uhke alguse.

Poolteist nädalat tagasi maandusime Ateenas, kuhu jäime vaid paariks päevaks. Jalutasime tänavatel, jõime kohvi ja ahmisime linna enda sisse. Olin šokeeritud, kui palju oli Ateena kahe aastaga muutunud. Kesklinnas umbes üks kvartal oli puhas, särav ja turiste vastu võttev, ent kui kogemata valest tänavaotsast sisse minna, jõudsid täiesti uude maailma. Kõik seinad olid soditud koleda graffitiga, majad lagunesid, inimesed magasid tänavatel. Ja seda täiesti kesklinnas. Tundus, et küsimus ei olegi rajoonis, vaid et.. nii lihtsalt on praegu.
Viimasel Ateena-õhtul läksime meie võõrustaja Pauli soovitusel ühte väikesesse kortermajarajoonis asuvasse tavernisse. Istusime tänavale, dressipluusis lonkiv ettekandja ütles, et menüüd ta meile tuua ei saa, aga parem toob igast roast natukene maitsta. Hinda ta meile ka öelda ei osanud, nii hoiatasime omalt poolt, et palju me maksta ei saa. Olime tavernis ainsad välismaalased – juba selle järgi teadsime, et olime õige valiku teinud. Järsku hakkas lauale ilmuma taldrikuid – hiidkrevetid, grillitud kaheksajalg, vetikad, marineeritud juurviljad, Kreeka salat fetaga, grillitud juust, sealiha, friikartulid… Kõik ei mahtunud lauale äragi. Pärast einestamist ja soojas õhtus mõnulemist saime arve, milleks oli… 5€!

 

Ateenast hakkasime hääletades edasi liikuma. Esimesed 24h läksid üpriski aeglaselt, liikusime kokku vaid 130 km ja veetsime öö kiirtee ääres ühe bensiinijaama taga telgis, kuhu meid öösel üks suur ja kuri koertekari külastama tuli. Päris hirmus oli!
Järgmisel õhtul olime juba meelt heitmas, kui meie juures peatus üks Bulgaaria auto. Kiiruga mõtlesime, et tühja see Olympus, lähme parem Bulgaariasse! Magasime terve öö auto tagaistmel ja hommikuks jõudsime Sofiasse. Leidsime kiiruga tänu vanadele sõpradele öömaja ja jäime sinna kaheks ööks.

Pärast ebaõnnetunud hääletamiskatset väga-väga külmas Sofias, otsustasime bussiga Serbiasse sõita. Nüüd oleme juba mitu päeva Nišis puhanud, jalutanud tänavatel, lugenud raamatuid (Kindle on maailma parim leiutis!) ja nautinud vihmaseid hommikuid.
Naljakas on Serbias olla. Kaks aastat tagasi külastasin Edela-Serbiat, mis tugeva Türgi ja Ottomani mõjutute tõttu siiani islamipiirkond on; linna, mille eksistenti ülejäänud Serbia eitab ja kus näiteks naised pimedas kodust väljas olla ei tohtinud. Seekord oleme aga pigem idas, veidi boheemlaslikus väikelinnas, mis ei erine oluliselt ülejäänutest Euroopa väikestest mägilinnadest.

Täna hakkame Kosovo poole sõitma, eks näis mis siis saab.

 

Ps. Pilte pole, sest mu kaamera jalutas koos kõigi Kreeka-piltidega mu juurest ära 😦