Andaluusia mäed ja Eesti talu keset Hispaaniat

Granadasse plaanisime jääda kauemaks, kuid nagu spontaansete reiside puhul ikka, langes palju ebamugavusi ühele ajale. Linnas oli suur jazzmuusika festival käimas, seega olid järgmiseks paariks ööks kõik mõistlikus hinnaklassis külalistemajad ammu välja müüdud. Sandril oli tervis kehv (40 kraadi sooja pole naljaasi!) ja mina pidin lähipäevil ühe mahuka artikli valmis saama. Seega oli telkimine ja suur seiklemine valikust väljas, samas Granadasse jäämise jaoks ei leidnud ka võimalust. Õnneks teadsime üht Eesti meest, kes paarisaja kilomeetri kaugusel mägedes väikest talu pidas. Temal oli külakeses parasjagu vaikus ja ootas meid hea meelega paariks päevaks enda juurde külla. Pelgalt mõte sellest, et võiksime mitu päeva järjest ühes kohas olla ja Andaluusia mägesid nautida, tundus ahvatlev.

_DSC0463
Mägede vahel asuv õhtune Tajal

Continue reading “Andaluusia mäed ja Eesti talu keset Hispaaniat”

Viimane kõrbelinn Yazd

Iraanist on olnud palju, mida rääkida. Veidral kombel läks reis iga päevaga aina paremaks. Kultuuriliste eripärasustega harjusime ära, ühistranspordiga targu enam eriti ei sõitnud (sest kes sellest viimaks aru sai, kus pidid olema naised ja kus mehed ja kust tuli pilet osta ja kes tohtis istuda ja kus need bussid üldse peatusid), isegi tüssavaid kaupmehi ja taksojuhte hakkasime ära tundma.

Meie viimane sihtkoht oli järgmine kõrbelinn Kesk-Iraanis, Yazd. Olime ometi külastanud juba väga erinäolisi linnu ja külasid, kuid Yazd oli neist üks kaunimaid. Hoolikalt säilitatud vanalinn oli ehitatud savionnidest ja erakordselt kitsastest tänavatest. Tänavaid kattis nii mõneski kohas katus, et kõrvetava päikese käes veidike leevendust saaks. Nii jättis linn kohati lausa koopaliku mulje. Majad olid kuulsa tuulevesi-arhitektuuriga, mis ventileeris maju juba ammu enne elektrit. Üldmulje Yazdist oli parimas mõttes idapärane.

Foto-51
Hosteli uks jääb paremat kätt, mootorratta taha.

Continue reading “Viimane kõrbelinn Yazd”

Qeshmi ekskursioon – autoga läbi mere ja veealusesse džunglisse

Juba saarele jõudes hakkasime aktiivselt otsima võimalusi mööda Qeshmi reisida. Tegu on küll väikese saarega, kuid igasugune ühistransport puudub seal absoluutselt. Igaühel on oma auto või mootorratas. Turistid on valdavalt Araabia rikkurid, kes rendivad mõneks päevaks luksusauto või palkavad era-autojuhi. Continue reading “Qeshmi ekskursioon – autoga läbi mere ja veealusesse džunglisse”

Qeshm – kultuuri täis kõrbesaar

Meie esimene hommik Qeshmi saarel oli muinasjutuline. Pakkisime päikesetõusu ajal oma telgi linnapargis kokku ning jäime sillerdavat, rahulikku Pärsia lahte imetlema. Öisest tormist polnud jälgegi. Jälgisime kõrvalt, kuidas teised telkijad aeglaselt ärkasid ja perele hommikusööki pakkusid. Meie kõrvale tuli üks neljaliikmeline perekond, kes usinalt inglise keeles juttu tegid ja oma puuvilju jagasid. Quince, granaatõun, apelsinid – Iraani puuviljad olid imelised!

IMG_1368
Hommik Qeshmi saarel. Kaugel paistab laht, paremat kätt jääb kõrb.

Continue reading “Qeshm – kultuuri täis kõrbesaar”

Uisumatk saarte vahel

Eesti talved on alati ettearvamatud – soe ja külm vahelduvad kiiresti ning iial ei tea, mis homne päev toob. Kui veebruaris väljas külmetama hakkas, sõitsin ma kiiresti Hiiumaale ning otsisin oma uisud ülesse. Need olid viimase paari aasta jooksul korralikult tolmu kogunud, sest meil ei ole olnud eriti ei jääd ega aega.

Esimestel päevadel käisin kodu kõrval asuva tiigi peal katsetamas, kui palju lihased veel mäletavad. Väga tore oli igapäevaselt uisutamas käia, jää oli sile ning keha harjus kiiresti tasakaalu keskpunkti muutumisega. Kodutiik jäi muidugi kiiresti väikeseks – kui mitu päeva sa ikka jaksad kümnemeetrise diameetriga uisuplatsi peal ringe teha 🙂
Nii võtsin oma matkasõbrast isal ühel päeval sõnasabast kinni ning kutsusin ta endaga uisumatkale. Continue reading “Uisumatk saarte vahel”