2017. aasta lemmikud sihtkohad

2017. aasta on olnud minu jaoks tõeliselt revolutsiooniline. Pooleldi juhuste kokkulangemisel leidsin hea sümbioosi reisimise ja töötamise vahel. Sel aastal ei ole ma mitte ühtki päeva füüsiliselt tööl käinud, kui välislähetusi mitte arvestada. Selle asemel on saanud mu sülearvuti sügavustest ka töökoht, mis mind nüüdseks aasta aega on elus hoidnud. Mis siin salata – naudin oma asukohavaba elu väga ja olen tänu sellele saanud  taaskord sel aastal mõnuga reisida. Kui mu arvutused mind alt ei vea, veetsin 2017. aastal täpselt 99 päeva välismaal. Seega olen järjepidevalt juba kolmandat aastat 3-4 kuud aastast rännanud. Sügisel proovisin veidikene tuure maha võtta, kuna uuesti täisajaga ülikoolis hakkasin käima. Päris hästi see aga ei õnnestunud, sest siiski sattusin vähemalt korra kuus kotti pakkima.

Continue reading “2017. aasta lemmikud sihtkohad”

Kokkuvõte Iraanist – mida teha ja kaasa võtta

Iraanis veedetud nädalad olid suuresti elumuutvad. Paljud eelarvamused kadusid, teadmatusest tingitud hirm asendus mõistmise ja huviga. Pärsia rahvas on vapustavalt heatahtlik ja külalislahke rahvas, kes siira rõõmuga võõraid enda kodus vastu võtab. Tore on olnud enda häid kogemusi blogi kaudu ka teistega jagada. Kui kellelgi on huvi Lähis-Ida või isegi konkreetselt Iraani külastamise vastu, siis siin on mõned üldised soovitused: 

foto-56

Continue reading “Kokkuvõte Iraanist – mida teha ja kaasa võtta”

Qeshmi ekskursioon – autoga läbi mere ja veealusesse džunglisse

Juba saarele jõudes hakkasime aktiivselt otsima võimalusi mööda Qeshmi reisida. Tegu on küll väikese saarega, kuid igasugune ühistransport puudub seal absoluutselt. Igaühel on oma auto või mootorratas. Turistid on valdavalt Araabia rikkurid, kes rendivad mõneks päevaks luksusauto või palkavad era-autojuhi. Continue reading “Qeshmi ekskursioon – autoga läbi mere ja veealusesse džunglisse”

Shiraz, ilmalik mošee ja iidne Persepolis

Pärast imeilusat Esfahani oli meie järgmine sihtkoht Iraanis kõrbelinn Shiraz. Seekord ei sõitnud me ööbussiga. Jätsime raske südamega oma armsa sõbra Mohammadiga hüvasti, istusime ennelõunal bussi peale ja loksusime selles kuni hilisõhtuni välja. Vahepeal saime aga üllatuse osaliseks – nimelt selgus, et meie tolleõhtune majutaja oli samal hommikul lapse saanud ja arusaadavatel põhjustel meid vastu võtta ei saanud. Mõtlesime, et olgu – mis siin ikka, küll olukord kuidagi laheneb… Ehk teisisõnu paanitsesin ma järgmised kaheksa tundi oma istekohal ja kujutasin ette, kuidas pargipingil magades kohalikud koerad meid purema tulevad… Või tuleksid, kui islami kultuuris koerad lubatud oleksid.

Continue reading “Shiraz, ilmalik mošee ja iidne Persepolis”

Taroof – Pärsia kultuuri põimunud võltsviisakus / Tarof – The faux-coutresy woven into Persian culture

EST

Juba mõnda aega enne Iraani sõitmist hoiatati meid taroofi eest. Nimelt on tegu veidra fenomeniga, võltsi viisakus-žestiga, mis tuleb siirast südamest. Iraanlased peavad heaks tavaks käituda igas olukorras üllalt ja ennastsalgavalt, ka siis kui seda tõsiselt ei mõelda. Lühidalt öeldes on olukord väga lihtne – kui iraanlane pakub sulle midagi, näiteks süüa- juua, raha või öömaja, siis tuleb talle viisakusest ära öelda. Tegelikult võib pakkumine väga ahvatlev olla, kuid tema ei pruugi seda tõsiselt mõelda. Continue reading “Taroof – Pärsia kultuuri põimunud võltsviisakus / Tarof – The faux-coutresy woven into Persian culture”

Kuhu me lähme? Iraani! // Where are we going to? Iran!

EST

Eelmisel kevadel Balkani poolsaarel hääletades veetsime aega imevahva abielupaariga Iraanist. Juba pärast esimest kohtumist sai selgeks, et Iraani külastamine tuleb lähiajal ette võtta. Ja sügisel avastasimegi end Sandriga ühel õhtul järjekordseid lennupileteid ostmas, seekord Riia-Kiiev-Teheran marsruudil.

Mis siin salata, mida lähemale reis jõudis, seda närvilisemaks me ka muutusime. Olgugi, et Iraanis EI OLE sõda ega terrorismi, asub ta poliitiliselt siiski äreva koha peal.

Continue reading “Kuhu me lähme? Iraani! // Where are we going to? Iran!”