Mida teha Tbilisis?

Viimase aasta jooksul olen päris mitu korda Gruusias käinud. Toredal kombel hakkab see riik mulle aina enam ja enam meeldima. Senini on minu retked piirdunud peamiselt Tbilisi ja Lõuna-Gruusiaga, kuid salaja unistan ka Musta mere rannikust ja mägedest. Küll aga on Tbilisiski palju avastada. Kunagine tähtis kuurortlinn on minetanud nii mõndagi oma endisest hiilgusest, ent palju on linnas taastatud, renoveeritud ja uut ehitatud. Modernsus ja ajalugu eksisteerivad Tbilisis naljakas sümbioosis, mida kohalikud ise pilkavad, ent üldmulje jääb linnast ometigi hea.

Armeenia17-273
Näide Tbilisi linnapildist – vanalinna värvilised katused, lugematu hulk kirikuid ja torne, ajalooline võlvidega sild ja suured metallist torud…

Continue reading “Mida teha Tbilisis?”

Armeeniast Gruusiasse – transport ja muljed

Armeenia ja Gruusia vahet sõitmine on lihtne, ent parasjagu ajamahukas. Et hilisõhtul Tbilisisse jõuda, pidime juba ennelõunal Jerevani bussijaama minema. Kaukaasias ei ole kellaajad eriti olulised, bussid väljuvad siis kui need täis saavad. Tegelikult seal meie traditsioonilisi 50-kohalisi busse ei kasutatagi, kõige populaarsemad sõiduvahendid on hoopis marsrutkad, ehk marsruuttaksod. 9-kohalised minibussid korjavad peale kõik bussijaama tulijad ja väljuvad alles siis, kui kohad täis saavad. Hind öeldakse enam-vähem näo järgi ja raha tuleb lihtsalt bussijuhi kätte anda. Kui raha eest pileti vastu saad, on eriti hästi läinud. Gruusia-Armeenia marsruuti sõites tuleb välja käia 30GEL/10€ ja vastupidi 7000 AMD/13€.

Continue reading “Armeeniast Gruusiasse – transport ja muljed”

Armeenia veinid, mäed ja jääaugus suplemine

Reisides lähtun alati üldtuntud tõest – ükski riik ei ole oma pealinna nägu. Seega võõrkultuuri tõeliseks nautimiseks pean väga oluliseks pealinnast välja sõitmist. Vahelduv maastik, muutuv arhitektuur, silmapaistvalt teistsugune kombestik, autentsed rõivad, mustrid, helid, hääled, lõhnad, maitsed, miimika… Kõrghoonete ja taksojuhtide taga peitub nii palju ehedust ja ilu. Loomulikult on ka metsik Kaukaasia kõike seda täis.

Nagu mainisin, oli Jerevan minu külastuse ajal sügavalt sudu sisse mattunud. Seda värskendavam oli sõita linnast välja ning näha, kuidas mägedes juba suur kevad valitses. Esimene väljasõit viis meid lõunasse, Azerbaijani okupeeritud ala lähedale ja Türgi piiri äärde. Hiljem käisime Kirde-Armeenias ja Gruusia piiri ääres, tehes ringi peale pea kogu riigile.

Continue reading “Armeenia veinid, mäed ja jääaugus suplemine”

Vastuoluline, samas meeldivalt vennalik Jerevan

Kui Eestis hakkas juba kevad kätte jõudma, siis Armeenia oli selles osas pigem pettumust valmistav. Õigemini, riik ise oli päikseline ja kevadine. Jerevan asub aga mägede vahelises orus, justkui kausi põhjas. Veekogude tõttu on mägistes piirkondades linnad tihti just orgudesse rajatud, kuid pärast suurt urbaniseerumist on see hakanud enesega teatud ebamugavusi kaasa tooma. Nimelt jäävad madalrõhkkonna tõttu pilved mäetippude vahele justkui kinni ning võivad sealt liikuda alles pika aja pärast. Seisev, “surnud” õhk kogub enesesse aga meeletult autodest ja tööstustest tekkivaid heitgaase, mis tekitab läppunud sudu üle linna.

Mina viibisin sel korral Jerevanis ligi kaks nädalat ja nägin alles viimasel päeval sudu tõusvat ning päikesele selges taevas teed tegemas. Kohalikud olid seda aga kannatanud juba üle poole aasta.

Armeenia17-61
Iga varahommik Jerevanis – nähtavus on umbes 10 meetrit enda ette. Õhk on suitsune ja must, hingata on halb. Samas hommikuvaikus ja ärkav linn korvavad kõik ebamugavused.

Continue reading “Vastuoluline, samas meeldivalt vennalik Jerevan”

Kuidas muuta lähetus seikluseks?

Väga tihti ma juba nähtud sihtkohtadesse ei naase. Pikalt oli minu prioriteediks külastada võimalikult palju “uusi riike” – võõraid maid, kus varem polnud käinud. Aastatega on aga reisid muutunud tihedamaks ja esialgne eesmärk suuresti hääbunud. Riiginimede maha tõmbamise asemel olen varasemast rohkem hakanud pidevast liikumisest teistsugust eesmärki otsima.

Eelmisel talvel osalesin Armeenias ühel koolitusel. Sinna lennates ei osanud arvatagi, et lähiaastatel Kaukaasiasse tagasi lähen – ja veel tööasjus! Tegelikkuses jäin ma aga koolitust korraldavale organisatsioonile alustava ettevõtjana silma ning eelmisel kevadel algas meie koostöö. Sel aastal sõitsin tagasi Jerevani, kandes juba uut rolli. Kuigi seekord oli minimalistliku matkavarustuse asemel kotti pakitud lausa sülearvuti ja paar esinduslikumat kleiti, siis enda rahutule loomusele vastu ei saa – mõtlesin iga hinna eest välja viise, kuidas aega võimalikult efektiivselt ära kasutada. Panen enda nipid ka siia kirja – ehk lubavad need kellelgi teiselgi lähetusest maksimumi võtta.

Continue reading “Kuidas muuta lähetus seikluseks?”