Maaliline Lõuna-Iirimaa

Läänerannikuga võrreldes on Lõuna-Iirimaa veidikene rohkem linnastunud. See-eest saavat nad aga statiliselt paremat ilma ja rohkem päikesepaistet. Teen küll suuri sõnu, kuid minu absoluutne lemmiklinn Iirimaal on Killarney – linn, kuhu sattusin enam-vähem kogemata ja enam ära minna ei tahtnudki. Kusjuures enda õigustuseks võin mainida, et nägin linna nii päikesepaistes kui vihmasajus ja sümpaatia muutus üha tuntavamaks.

_DSC0891
Muusikat täis väikelinn Killarney

Continue reading “Maaliline Lõuna-Iirimaa”

Qeshmi ekskursioon – autoga läbi mere ja veealusesse džunglisse

Juba saarele jõudes hakkasime aktiivselt otsima võimalusi mööda Qeshmi reisida. Tegu on küll väikese saarega, kuid igasugune ühistransport puudub seal absoluutselt. Igaühel on oma auto või mootorratas. Turistid on valdavalt Araabia rikkurid, kes rendivad mõneks päevaks luksusauto või palkavad era-autojuhi. Continue reading “Qeshmi ekskursioon – autoga läbi mere ja veealusesse džunglisse”

Qeshm – kultuuri täis kõrbesaar

Meie esimene hommik Qeshmi saarel oli muinasjutuline. Pakkisime päikesetõusu ajal oma telgi linnapargis kokku ning jäime sillerdavat, rahulikku Pärsia lahte imetlema. Öisest tormist polnud jälgegi. Jälgisime kõrvalt, kuidas teised telkijad aeglaselt ärkasid ja perele hommikusööki pakkusid. Meie kõrvale tuli üks neljaliikmeline perekond, kes usinalt inglise keeles juttu tegid ja oma puuvilju jagasid. Quince, granaatõun, apelsinid – Iraani puuviljad olid imelised!

IMG_1368
Hommik Qeshmi saarel. Kaugel paistab laht, paremat kätt jääb kõrb.

Continue reading “Qeshm – kultuuri täis kõrbesaar”

Viimaks Pärsia lahe äärde! Imeline Qeshmi saar

Meie Iraani reisi selgroog sai Persepolises käimisega murtud. Jõudsime ajaloolisesse sadamalinna, Bandar Abbasi hommikul kell 4.30. Ööpimedus läks kiiresti üle hämaraks hommikuvalguseks. Pärast kõiki külastatud kõrbelinnasid oli vabastav näha, tunda ja nuusutada soolast ja elusat merd. Õhk oli niiskusest nii paks, et riided läksid rannal seistes märjaks. Päike tõusis aeglaselt. Ma polnud juba ammu kell 5 hommikul palavust tundnud. Continue reading “Viimaks Pärsia lahe äärde! Imeline Qeshmi saar”